1.–31. märtsil toimub informaatika-alaste artiklite kirjutamise võistlus!
Alkohol
Allikas: Wikipedia
See artikkel on joovet tekitavast ainest. Orgaanilise keemia aineklassi kohta vaata artiklit Alkoholid; etüülalkoholi kui keemilise aine kohta vaata artiklit Etanool.
| See artikkel vajab toimetamist. |
Alkohol (araabia keeles الكحول (al-kuḩūl 'peen metalliline pulber silmalaugude tumedaks värvimiseks' või الغول (al-ghawl); ladina keeles spiritus vini 'veini vaim'; keemilise nimetusega etanool või etüülalkohol) on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid.
Alkoholi manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju-, kõne-, mälu-, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid.
Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne.
Sisukord |
Alkoholi tootmine
Alkoholi esineb looduses vähesel määral, kuna madala keemistemperatuuri tõttu ta lendub kergesti. Seetõttu hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnistes anumates.
Vanimad alkoholi tootmise meetodid pärinevad Lähis-Idast ja Vahemeremaadest. Mono- ja oligosahhariide (suhkruid) sisaldavatest taimemahladest või muust lähtematerjalist võib anaeroobse käärimise tulemusena pärmiseente (Sachharomyces sp.) toimel tekkida jääkproduktina etüülalkohol. Lähtematerjalina võidakse kasutada ka tööstuslikult toodetud suhkru lahust.
Teise võimalusena kasutatakse lähtematerjaliks taimse päritoluga polüsahhariide, eelkõige tärklist, mida sisaldavad kartulimugulad, teraviljad jpm produktid. Tööstuslikult kasutatakse alkoholi tootmiseks ka tselluloosi, mida sisaldab näiteks puit, paber, kaltsud jmt. Polüsahhariidide hüdrolüüsil tekkivad mono- ja oligosahhariidid kääritatakse anaeroobselt pärmiseente abil.
Saadud segus on alkoholi mahuosa kuni 16%. Pärast selitamist jm töötlemist võidakse sellised produktid turustada juba alkohoolsete jookidena. Kõrgema kontsentratsiooni saavutamiseks destilleeritakse segu kuni 80° C juures. Pärast (sageli mitmekordset) destilleerimist saavutatakse alkoholi mahuosaks kuni 96 %. Saadud produktid lahjendatakse kangete alkohoolsete jookide saamiseks veega.
Alkohoolsed joogid
Põhjalikumalt vaata artiklist Alkohoolsed joogid.
Kääritamisel saadud alkohoolsed joogid
Õlu, vein, siider, šampanja, sake, sonti, kumõss, kilju, mõdu, pulke, soju jt.
Destilleerimisel saadud alkohoolsed joogid
Viin, viski, konjak, brändi, liköör, rumm, džinn, tequila, kalvados, slivovits, grappa, absint, akvavit, nastoika, piiritus, puskar, pontikka jt.
Segujoogid
Portvein, kokteilid jt.
Muud alkoholi sisaldavad tooted
Denaturaat, odekolonn ja muud kosmeetikatooted, mitmesugused lahustid, puhastusvahendid, vedelkütused jmt.
Vaata ka
- Karsklus